ARTIKKEL. Pool tonni neiu rinnal (Õhtuleht, 1999)
Olete proovinud nelja kartulikotti lamades rinnal hoida ning selge häälega laulda? Tavainimesele tundub see võimatu. Küll aga mitte Erlend Lõwi’le ja tema õpilastele.
Mustamäe ühetoalise korteri sisekujundus on selline, et meelde tulevad Anderseni muinasjutud. Korter on täis latte, tünne ja aluseid, mille otstarvet on esialgu raske aimata. Kuid tsirkuseproovides selgub, et tegu on ootamatult raskete asjadega. Igal õhtul koguneb sinna viis kuni kümme tüdrukut Erlend Lõwi käe alla harjutama ja see harjutamine võtab pealtvaatajal hinge kinni.
Tüdrukud teevad käteringe, kõhulihaste harjutusi, hundirattaid ja spagaate. Keskendunud ilmel teevad nad harjutusi nii kaua, et väsida võib juba vaatamisest. Tüdrukud ei higista, ei hingelda ega soovi ka harjutusi lõpetada. "Vahetevahel tuleb neile öelda, et nüüd aitab, muidu nad vist ei lõpetakski," räägib Erlend Lõwi. "Kõhulihaste harjutusi on näiteks tehtud kaks tundi ja 40 minutit ning kokku üle viie tuhande korra. 9aastane Birgit ja 13aastane Ljudmila on teinud käteringe üle kaheteistkümne tuhande korra." Sama Birgit on üle samurai mõõga hundirattaid visanud üle tuhande korra järjest. Annika tegi näiteks 7100 jalatõstet. Ka Erlend Lõwi assistendi Lembit Kassi kümnekuune tütar tegi ühel päeval 88 kükki.
Seinal ripub tabel, kuhu kõik tulemused kirja lähevad, ning tüdrukute suurim soov on kaaslane üle trumbata. Samas korteris on näiteks 7aastane Õnnela püstitanud mitteametliku maailmarekordi - üle viie tuhande hundiratta järjest!
9aastane Annika heidab põrandale pikali ja Erlend Lõwi tõstab talle peale tünnid, mis kaaluvad üle saja kilo. Tüdruk ei tee teist nägugi, vaid loeb kõva häälega numbreid. Ei aita ka see, kui Lõwi ise ta rindkerel seisab. "Mul ei ole üldse raske!" kilkab Annika. "Kui ma siia tulin, pani ta mulle 17 kilo rinnale, kuigi ma tahtsin rohkem." Kilosid lisandub treeningul järjest, kuid seda tüdrukud tavaliselt tähele ei pane. Nii võib ühel päeval Annika rinnale väiksema auto seada, ilma et ta seda märkaks. Erlend Lõwi ise on šokeerinud näiteks Toompea lossi teenistujaid, kui aitas 400kilost pakki lossi sisse kanda. Loomulikult üksi ja loomulikult randmetel.
"Ma ei oska seda isegi öelda, mismoodi need tulemused võimalikud on," mõtiskleb Erlend Lõwi. "Mõned asjad siin maailmas lihtsalt on võimalikud. Ma ei tea, kas mul on mingi sugestiivne võime, ma ei tea kas tegu on hüpnoosiga. Lihtsalt kui inimene laseb oma vaimul valvata keha üle, siis saavad sellised asjad võimalikuks. Meis on palju rohkem võimeid, kui me ise teame," kinnitab fenomenaalne treener.
See on ilmselt ka põhjus, miks neil, kes tahavad saada kulturistideks, pole Erlend Lõwi juures midagi teha. Sest tema treeningutel kätekõverdused ja kõhulihaseharjutused lihast ei kasvata. Nii mõnigi jõumees on pärast tüdrukute nägemist üsna hapu näo pähe teinud. Piigade sõnul on ka kehalise kasvatuse õpetajad mitu korda šokeeritud olnud.
Raske on ka väita, et tegu on ülima keskendumisega, sest kui tüdrukud järjekorras üle mõõgatera hundirattaid viskavad, siis on nad võimelised lobisema ja naerma. Fotokaamera välk ei sega neid samuti.
Mõned tüdrukud on trenni tulnud juba viieaastaselt. Mõned jäävad, mõned lahkuvad. Mitte igaüks ei sobi seltskonnaga. Pärast trennis käimist on kõigil paranenud ka õppeedukus. "Parem tehku juba hundirattaid, kui tarvitavad meelemürke," muigab Erlend Lõwi ja lisab, et kui tsirkusetrupiga on olnud mitmepäevased väljasõidud, siis kipuvad mõned näiteks keset ööd heast peast hundirattaid viskama. Keeldu selleks pole ja üldse on keelde vähe. Ainult üks: rämpstoitu ei tohi süüa.
Trennis käivad praegu ainult tüdrukud. Erlendi sõnul on nende füüsis sellisteks harjutusteks sobivam kui poistel ning tüdrukud ise teotahtelisemad. Peale selle suudavad nad pärast treeninguid paremini enda eest seista.
Praegu on ettevalmistamisel uus tsirkuseetendus, kus neiud kaasa löövad. Telefon heliseb alatasa ning pakkumisi tuleb igast Eesti nurgast. "Meile on väga palju pakutud piiritaguseid esinemisi, kuid me käime enne Eesti kõik nurgad läbi," lausub Erlend Lõwi, kelle suurimaks unistuseks on Eesti statsionaarne tsirkusemaja. Tema sõnul polegi see plaan enam väga ebareaalne.
Argo Kasela